Mõtlesin, et oleks tore koguda kokku siia blogisse huvitavaid lugusid eesti inimestest, kes on Hispaaniasse reisinud ja sellesse maasse armunud.
Ega vist pole palju Hispaania huviliste eestlaste seas inimesi, kes ei tunneks Ingrid Tomson-Kärnerit ja Sanderit. Nende Õnnelikku Pesa (El Nido Feliz) on külastanud ka Kanal 2 Roaldi retked saategrupp.
Ka mina oma perega olen seal ära käinud ja igatsen meie pikki vestlusi verandal, öö hakul, grill särisemas. Süüa saime seal ikka imehästi.
Tere Ingrid! Meie oleme juba igasugu huvitavaid vestlusi maha pidanud, aga seekord tahaks küsida sinu käest: Miks valisid Hispaania? Kas mõtlesid päriseks minna või see idee kujunes hiljem?
Hispaaniasse tõi süda ja intuitsioon, et minu elurada läheb edasi siin. Mõtlesin päriseks tulla, aga mingit väga selget ettekujutust ei olnud, et mismoodi see elu kujuneb. Pigem võtsin kuu korraga, et eks näis, mis elu toob.
Milline oli sinu elu Eestis enne selle otsuse vastu võtmist?
Eestis elasin tavalist keskklassi elu Tallinnas, tegin kontoritööd.
Mis sündmus oli pöördepunktiks, et ühel heal päeval pakkisid asjad kokku ja sõitsid Hispaaniasse?
Pöördepunktiks oli see, kui Gran Canarialt puhkamast tagasi sõites terve tee lennukis nutsin ja tundsin, et ei taha Eestis enam olla.
Aga mis oli see, mis Eestis elamise tahtmise ära võttis? Miks ei tahtnud enam seal elada?
Põhiliselt valguse puudus, ma olen alati päikest ihalenud.
Nüüd on sul sinu unistuste Õnneliku Pesa ehk siis El Nido Feliz valmis punutud. Kas mingi suur unistus on veel, mida plaanid täide viia?
Õnnelik Pesa ei ole mitte niivõrd unistuse täitumine, kui igapäevaselt selles elamine. Ma olen selgeks saanud päevas elamise ja teen seda suure rõõmuga. Väga suuri tulevikuunistusi ei ole.
Kuidas hispaania keelt õppisid ja kus?
Käisin Eestis paar kuud hispaania keele kursusel algajatele, siis kolisin Katalooniasse ja keegi ei tahtnud minuga hispaania keelt rääkida.
No sõbrad ikka soostusid, sest tegelikul oskavad katalaanid hispaania keelt küll, nad lihtsalt ei taha seda eriti rääkida
Nüüd olen tasapisi elu käigus õppinud. Kuna kodus räägime eesti keelt, siis see väga kiiresti ei edene. Kõige suurem hüpe toimus, kui läksin tööle täiesti hispaania keelsesse kollektiivi. Aga samas muidugi töö oli selline, et kui põhja all poleks olnud, siis ma poleks seal ka töötada saanud, sest töö eeldas korraldustest arusaamist ja reageerima pidi üldiselt kiiresti.
Aitäh sulle Ingrid vastamast ja loodan, et varsti kohtume jälle Õnnelikus Pesas!
Sinu hispaania keel 